Mänguteraapia

Mänguteraapia

Mänguteraapia eesmärk on väikelaste psühholoogiliste ja emotsionaalsete seisundite leevendamine ning lapse vaimse tervise toetamine ning sotsiaalsete oskuste õpetamine. Kui toetust pakutakse juba väikelapse eas, on lootust, et teismelise eas probleeme pole või esinevad nad harvemini ja leebemalt. Mänguravi võib last aidata kui ilmneb, et lapsel on keskendumishäired õppetegevuses; tal on keeruline oma tundeid väljendada ja sõpradega läbi saada; talle valmistab raskusi uute olukordadega kohanemine; ta reageerib näiliselt lihtsates olukordades ebaadekvaatselt (vihastab, lööb, puhkeb nutma); kui peres on haigus, kaotus või lein. Sihiks on leevendada laste psühholoogilisi ja emotsionaalseid seisundeid, mis põhjustavad käitumisprobleeme. Lapse mängu üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove, vajadusi ning tundeid. Mängimine mõjub loovalt, rahustavalt ja maandab stressi. Neid põhimõtteid silmas pidades saab mängu kasutada lapse psüühika tervendamise eesmärgil. Mänguteraapias ongi mäng tervendav protsess, kus mänguasjad on lapse sõnad ja mäng lapse keel. Erinevas vanuses lastega kasutatakse erinevaid mänge ning võtteid. Mängulise tegevuse kaudu saab selgitada lapse hirmu, ängi, konflikti, eripärase käitumise tekkepõhjuseid. Samuti omandada uusi käitumismudeleid, vilumusi, arendada enesehinnangut ning keskendumisvõimet. Mänguteraapia omapära seisneb selles, et tegevusi saab valida ning juhtida laps ja erineb tavamängust selle poolest, et terapeut aitab lapsel läbi mängu lahendada tema jaoks kerkinud probleeme. Teraapia käigus õpib laps ennast, ümbritsevaid inimesi ja olukordi tundma. Ta leiab mängulised vahendid kogetu ning oma tunnete väljendamiseks ning probleemidele lahenduse leidmiseks. Terapeudi roll ei ole mitte niivõrd suunav, vaid toetav, juhatades last läbi mänguliste tegevuste tervenemiseni. Et laps lülituks mängu, kujundatakse kõik nii toredaks kui võimalik ja teha midagi vahvat koos. On oluline, et meeldivate asjadega tegeledes laps ka areneks. Abivahenditena kasutatakse mänguteraapias muusikat, maalimist, joonistamist, lugude jutustamist, käpiknukke, metafoorikaarte, mitmesuguseid mänge, mänguasju ja looduslikke materjale, nagu liiv, savi, vesi. Osalemiseks ei pea lapsel olema eeloskuseid üheski valdkonnas. Sedalaadi tegevusteraapiat saab kasutada kõige efektiivsemalt 3-12 aastaste laste seas. Mänguteraapia abil areneb lapse suhtlemisoskus, ta õpib väljendama oma tundeid, kohandama oma käitumist ja omandab sotsiaalseid- ja probleemilahendusoskusi.

Eve Laiverik, mänguterapeut ( https://manguterapeudid.ee/) on läbinud järgmised koolitused:
  1. Mänguterapeudi väljaõpe (Anneli Sootsi Koolituse Tervisekool)
  2. Kunstiteraapia vaimse heaolu toetamiseks (Tallinna Ülikool)
  3. Kineetiline liiv- abimees lapsega suhtlemisel.
  4. Kineetiline liiv suhtlusprobleemidega tegelemise abivahendina  (Mahena Keskus)
  5. Savitöö laste ja noorukitega  (Tallinna Ülikool)
  6. Lapse viha: turvaline toimetulek  (LUWI koolituskeskus)
  7. ‘Perekonnapsühhoteraapia alused  (Eesti Pereteraapia Ühing)